Vaikelu Gotlandil
Umbes aastakene tagasi kuulsin tugevat kutset kaugetest mägedest. Oli vaja taaskord minna. Seekord kutsus mind Gruusia oma imeilusate maastikega. Meie matkagrupp koosnes väga erinevatest isiksustest ja oli üsna huvitav kogemus, kuid juba esimesest kohtumisest alates tekkis mul klapp Gotlandil elava eestlase Marioniga. Selline mõnus vaib ja väga sarnane mõtteviis minuga.
Juunis kutsus Marion mind endale Gotlandile külla: nii puhkama, kui pilti tegema.
Oi kuidas ma seda puhkust vajasin ja Gotlandi oli just see koht, kus sai juhtme lihtsalt seinast välja tõmmata ja niisama olla. Vedeleda. Mitte midagi teha. Vaadelda. Mõtiskleda.
Ma tundsin seal end väga koduselt, kuna Gotlandi meenutab mulle mu sünnikohta Saaremaad. Kõik oli justkui tuttav. Turvaline ja vaikne.
Käisime ka kohalikku loodust ja vaatamisväärsusi imetlemas. Siin mõned pildid, mille tegin oma pisikese reisikaameraga Sony RX100 III ga.
Mõnusat vaatamist!
Esimene peatus Fårö saar.
Burgsvik
Kui sinulgi on vaja juhe seinast välja tõmmata, siis Gotlandi on selleks parim koht. Seal on imeilus vanalinn, palju merd ja kaunist loodust. Ja muidugi sõbralikud ja külalislahked inimesed.
Ma usun , et ma ei valeta, kui ütlen, et 90% gotlandlastest kolivad suve hakul oma kodudest välja maja kõrvalhoonetesse ja suvemajakestesse, et oma kodu uksed avada turistidele. Raha eest muidugi aga siiski. Kas sina teeksid seda?
Aitäh Marion, et kutsusid- sinu juures oli mõnus.
Need mälestused jäävad mulle kalliks.
Comments are closed.