Vallatu esmaspäev- buduaarisessioon

See oli pikalt planeeritud budaarisessioon, et pildid ikka õigeks ajaks valmis saaks ja üks vallatu kingitus armsamale tähtpäeval üle anda.

Alati, kui sessioone pikalt ette tehakse küsin, et kas jõutakse ikka õiget päeva ära oodata? Et kuidas nad küll suudavad. Tuleb välja et tavaliselt ei suudagi.

Vahel oleks vaja olnud oodata vaid üks öö aga elevus on olnud suur ja oma  kingi on saaja kätte saanud planeeritust varem.

Ma ise olen muidugi samasugune. Ükskõik millega tegu siis enda teada häid asju ma kunagi hoida ei suuda. Kuidas Sinuga lood on?

Meigi ja soengu tegi Heidi

Jagan teiega ka imearmast tagasisidet mille oma postkastist leidsin.

“Tere Riina

Lubasin sulle kirjutada kui pildid üle olen andnud. Ma siiski ei kannatanud õige päevani oodata ja sel päeval nagunii palju muid tegemisi, seega tegin seda reedel.

Mu elukaaslane oli ikka väga väga üllatunud ja ütles, et midagi sellist ta küll ei osanud oodata. Talle väga meeldisid need pildid, tuletasid vist talle

meelde, milline ma olin kuus aastat tagasi kui kohtusime. Ma ise olen ka neid ikka päris tihti imetlenud, mitte küll päris iga päev aga üle päeva vist küll.

Olen ka paljudele sõbrannadele neid näidanud ja kõik on kiitnud. Usun, et nii mõnelgi on mõte hakanud selle poole liikuma, et ka ise midagi sellist teha.

Igatahes on terve see kogemus toonud kaasa palju positiivseid emotsioone ja kõvasti enesekindlust. Aitäh sulle selle eest!”

Te ei kujuta ette kui palju need mõned kuid väga siirad read minu jaoks tähendavad. See on just see mille pärast ma kõike seda teen!

Tänan teid kõiki, kes mind usaldanud olete ning eriline tänu veel neile kes oma emotsioone minuga jaganud.

Uute kohtumisteni!

Broneeringud ja info: